Mõned faktid õhu eelistest lämmastiku ees:

- õhuga täitmine ei maksa peaaegu midagi

- õhuga täitmine on kättesaadav pea igal pool

 

Tunduvad esmapilgul head argumendid kuid arvutades kokku õhu tekitatud kahjud ja lisakulud siis selgub, et...

 

 

Üle saja aasta on rehvide täitmisel kasutatud suruõhku. Arvelauda kasutati kauemgi kuid aeg on läinud edasi ja igaühe otsustada jääb kas minna kaasa või mitte. Varem kasutati ka amortisaatorites suruõhku - tänapäeval on kasutusel lämmastik. Rehvides õhu asendamine lämmastikuga on samasugune samm arengus nagu ta seda oli amortisaatorite puhul. Arenenud riikides on vastutusrikaste transpordivahendite rehvide täitmine õhuga keelatud. Samuti ei kasutata rehvide täitmisel õhku lennunduses. Kõike seda on tehtud ohutuse seisukohalt ja mitte asjata sest kui vaadata lähemalt õhu omadusi selgub, et õhk on rehvide täitmiseks peaaegu sobimatu aine ja selle kasutamise tingis vaid asjaolu, et teisi võimalusi lihtsalt ei olnud.

 

Õige rõhk rehvides on juhitavuse seisukohalt äärmiselt oluline faktor. Ka testivõitja rehv võib osutuda halvimaks teelpüsijaks kõikide saadaolevate rehvide seas kui rõhk selles on vale.

 

Liigmadal rõhk - rehvi keskosa ei suruta piisava jõuga vastu teekatet mistõttu rehvi haakumine toimub karkassi mõjul enim servadel. Kaasnevad rehvikarkassi kuumenemine ja eluea lühenemine, alajuhitavus, vesiliug, suureneb rehvi purunemise tõenäousus löökaukudes ja tekib rehvimustri kulumine servadelt (vt. pilt "liigmadal rõhk"). Liigmadal rõhk tekib kui rehvides on kasutusel õhk 1) sõidu alustamisel kuni rehvi soojenemiseni 2) välistemperatuuri alanemisel 3) ca. 1-2 kuu järel pärast rehvi täitmist

 

Liigselt kõrge rõhk - rehvi kontaktpind teekattega on vähenenud tema liigse kumeruse tõttu. Kaasnevad pidamise vähenemine, ülejuhitavus, väheneb rehvi suutlikkus pehmendada lööke teekonarustelt, veermiku lõtkude suurenemine ja rehvi keskosa kiire kulumine (vt. pilt "liigselt kõrge rõhk"). Liigselt kõrge rõhk tekib õhu kasutamisel rehvides 1) sõites pikemat maad 2) välistemperatuuri tõusmisel 3) sõites agressiivsemate sõiduvõtetega 4) päikesevalguse mõjul

 

Õige rõhk - on õhu puhul ainult täpselt samal temperatuuril millisel see täideti aga sedagi ainult seistes. Isegi kui välistemperatuur on sama mis oli rehvi täitmisel, tekib sõitmisel rehvi soojenemine mis ühtlasi toob kaasa rõhu suurenemise ca. 0,3 kuni 0,6 bar võrra.

 

• lämmastik ei oksüdeeri velgi (õhk seda teeb kuna sisaldab vett)

• lämmastik on suhteliselt neutraalne ja ei kahjusta rehvi sisemisi kihte (õhk seda teeb)

• rehvi eluiga pikeneb (erinevatel andmetel kuni 25%)                

• veermiku eluiga pikeneb (erinevatel andmetel kuni 3,3%)

• kütusekulu väheneb (erinevatel andmetel kuni 10%) Vale on sealjuures arvata, et lämmastik kütust kokku hoiab - seda teevad ikka õige rõhuga rehvid mis ei ole sõitu alustades ega ka madalatel temperatuuridel liigväikse rõhu all (õhuga nad seda on)

• parem vetruvus teeaukudes ja seetõttu veermiku kulumise aeglustumine ning mugavam sõit - lämmastik on kokkusurumise juures, seoses suurema molekulaarstruktuuriga, õhust paremate omadustega.